20. sajandi klassikud, mida pead korra elus lugema

Eelmine sajand oli kirjanduse poolest tõeliselt rikkalik aeg, sest ilmus palju teoseid, mis on tänaseks kuldselt sädelevaks klassikaks muutunud. Meisterliku sulega autorid lõid tõelisi meistriteoseid, mis ei unune inimkonnal veel tükiks ajaks. Loodi hirmutavaid düstoopiaid, kirjeldati südantlõhestavaid sündmusi, manati silme ette sõjakoledused ja viidi kustumatu armastuse radadele. Nüüd teemegi kopsaka ülevaate 20. sajandi põhilistest raamatutest, mida lugemata ei saa kohe kindlasti tükiks ajaks rahu!

Hea uus ilm
Aldous Huxley, ilmunud 1932. aastal.
Eelmise sajandi kolmekümnendatel ilmunud ja 1989. aastal eesti keelde tõlgitud teos manab tulevikust düstoopilise pildi. Kõik sündinud inimesed muudetakse “hea uue ilma” elanikeks, kus puudub loomulik paljunemine. Selle asemel kasvatatakse inimembrüosid spetsiaalsetes keskustes. Inimeste individuaalsus on alla surutud, kriitiline kirjandus keelatud ja inimesed tarbivad mõistust tuimestavaid aineid, et mitte üleliigselt mõelda. See raamat on tekitanud tohutult palju diskussioone, mõttekäike ja analüüse, kuna teos on lihtsalt niivõrd mitmekihiline ja toob sisse mitmeid teemasid, mis on tänapäevaks saanud mingil moel reaalsuseks, näiteks kunstviljastamine.

Võõras
Albert Camus, ilmunud 1942. aastal.
Camus kirjutatud klassikaline 20. sajandi raamat on pealtnäha lihtne ja hoolikalt planeeritud teos, kuid tegelikult peidab see endas väga palju kultuurilise ja sümbolistlikke kihte, mida harutatakse siiamaani lahti. Tema raamatu peategelane on Meursault, prantsuse alžeerlane, kes saab oma ema surmast telegrammi kaudu teada. Tegelase ükskõiksus illustreerib tema emotsionaalset kaugust ühiskonnast ja teda ümbritsevast keskkonnast. See häirib teisi ja kaugendab teda tajutavast sotsiaalsest reaalsusest veelgi rohkem.

Lolita
Vladimir Nabokov, ilmunud 1955. aastal.
Ühest küljest on Lolita üks 20. sajandi tippteoseid, ent teisest küljest ka üks kõige vastuolulisemaid ja kibedat diskussiooni algatanud raamatuid, mis viimase saja aasta jooksul on välja antud. Novell kirjeldab peategelase Humber Humberti kinnisideelist armastust 12-aastase tüdruku vastu. Loomulikult on tegu üsnagi tabuteemaga, mispärast soovisid mõned inimesed isegi teose keelamist.

Suur Gatsby
F. Scott Fitzgerald, ilmus 1925. aastal.
Fitzgeraldi raamatust on tehtud kinolina jaoks mitu ekraniseeringut ja see on inspireerinud mitmeid teatrietendusi. “Suur Gatsby” lõikab halastamatult kombel lahti Ameerika Unistuse temaatika ja loob sellega hoiatava loo isehakanud miljonärist, kes ei suuda lahti öelda minevikust, mis on seotud oma elu armastusega. Kogu lugu on kantud Jazzi ajastu vaimust. Hõrk lugemine!

Hälin ja raev
William Faulkner, ilmunud 1929. aastal.
“Hälin ja raev” sai tuntuks alles siis, kui raamatu autor oli ilmutanud sulest veel kaks raamatut. Seega võib julgelt öelda, et tegu on ühega neist romaanidest, mis saavad alles tagantjärgi tuntuks, mitte kohese avaldamise järel. Faulkneri raamat on kõige põnevam just tehniliselt, sest selle kirjutamisel on kasutatud mitmeid loomingulisi meetodeid, näiteks on lastud paberile kõik, mis konkreetsel hetkel peast läbi käib. Seda on nimetatud mõttevoo meetodiks. Modern Library on selle teose lisanud 100 parima ingliskeelse novelli hulka, mis on 20. sajandi jooksul avaldatud.

Alasti lõunasöök
William S Burroughs, ilmus 1959. aastal.
“Alasti lõunasöök” koosneb erinevatest vinjettidest, mis on omavahel kaudselt seotud. Kirjanik ise väidab, et need osakesed on mõeldud lugemiseks suvalises järjekorras ja ta ei pea neid jätkuvaks looks. Väljaandmise ajal tekitas raamat üsna palju furoori, kuna novellis on kasutatud eksperimentaalseid võtteid, roppu kõnepruuki ja kirjeldatud on ka narkootikumide kasutamist. Kõik lõppes isegi kohtusaagaga, mis kirjaniku õnneks ei lõppenud repressioonidega.