E-raamatud vs paberraamatud – kumb jääb peale?

Peaaegu kõik meie eludes on kolinud kuvari taha ning raamatud ei ole mingi erand. E-lugerid domineerivad meie lemmikutes raamatupoodides, ühistranspordis sõites võib näha sõidukaaslaseid uusi pikavippi lugemas e-lugeri vahendusel mõnda teost ning raamatupoed ka ise reklaamivad jõudsalt just e-raamatuid. Selline kiire võidukäik on tekitanud nii mõnelegi mureküsimuse: kas see tähendab, et varsti enam ei looda paberraamatuid ning kogu kirjandus kolibki e-lugerisse?

E-raamatute kasuks räägivad ilmselgelt võrreldamatu mugavus – vajad vaid väikest e-lugerit, mis on põhimõtteliselt sama suur kui keskmine tahvelarvuti ning sinu jaoks on saadaval sajad ja tuhanded erinevad teosed. Kui raamatute kaasaskandmine võib olla üsna tülikas, siis e-luger mahub isegi väikesesse käekotti. Sisuliselt saab kaasas kanda korraga tervet raamatukogu!

Teisest küljest on aga e-raamatud tekitanud omajagu vastandlikke emotsioone, kuna tegemist on siiski järjekordse tehnikaseadmega, mis paratamatult võib kaasa aidata nägemise halvenemisele või muudele probleemidele, mis on seotud arvutiekraanidega. Enamus inimesi on päevast päeva niigi arvutiekraani taga ning paberraamatu lugemine on hea vaheldus särava ekraani vaatamisele. E-lugeriga aga lülitad end ühelt seadmelt teisele.

Isegi, kui e-lugerid ei pruugi tervisele kahjulikud olla, on mõned uuringud leidnud, et need, kes loevad e-raamatuid, ei mõista teksti niivõrd hästi kui need, kes on valinud paberraamatu. Üks põhjuseid, miks arvatakse, et e-raamatud ei aita oluliselt tekstimõistmise arendamisele kaasa, on mälu – nimelt seostatakse tihtipeale teatud asjaolusid tekstis sellega, kuskohas teatud punkt leheküljel asus või näiteks millal pöörati uus lehekülg. E-lugerit lehitsedes on tekst lihtsalt üks voog ning pole võimalik niimoodi „lehitseda“, seega ei teki ka mälul sarnaseid seoseid nagu seda tekiks paberversiooni puhul – joustoluotto heti.

Samas ei ole aga ükski uuring jõudnud veel lõplikule arusaamale ning pigem on tegemist hüpoteesidega. On selge, et paberraamatu puhul on lihtsam teha märkmeid, jätta järjehoidja vahele ja lehitseda raamatust kiirelt enda jaoks õige koht. E-lugeri puhul tuleb aga klõpsida nupukestel või vedada sõrmega üles-alla, mis on mõnes mõttes keerulisem.

Ehkki mugavus on suur eelis, on selge, et e-luger ei saa kunagi tõeliselt üle trumbata paberversioone. Juba ainuüksi raamatu ostmine ja selle riiulisse panemine on omamoodi vaimselt rikastav kogemus. Kas pole mitte tore vaadata raamaturiiulil oma loetud teoseid või mõnel vaiksel õhtul võtta riiulist raamat ning seda lugeda? E-lugerid toovad küll lugemiskogemuse lähemale paljudele inimestele, kes muidu sellega niivõrd aktiivselt ei tegeleks, ent e-lugereid naljalt riiulile ritta ei paneks.

Digitaalseadmete võidukäik ei ole sellegipoolest halb. Inimesed, kes juba loevad ja soetavad niigi paberversioone, ent samas käivad digitaalse ajastuga kaasas, on kindlasti lummatud samamoodi ka e-lugeritest, mis võimaldab mugavamalt raamatuid lugeda kas või bussisõidu ajal. Samas aga on reaalne, et inimene, kes loeb raamatut e-lugeris, ostab sama raamatu endale paberversioonil. Nagu mainitud, siis aitavad e-raamatud jällegi avada raamatumaailma nende jaoks, kes on muidu raamatukauged.

E-lugerite poolt ja vastu räägib palju asjaolusid ning on selge, et konsensust pole võimalik saavutada. Lõppude lõpuks on nende kahe lugemisviisi vaheline eelistus personaalne küsimus, mis sõltub eelkõige elustiilist ning maitsest. Kes hindab rohkem traditsioonilist lähenemist, naudib ilmselt pigem paberraamatuid ning kellele meeldib kaasas kanda tehnikaseadmeid, eelistab pigem e-raamatut. E-raamatute revolutsiooniline populaarsus aitab aga tutvustada kirjandusmaailma ka neile, kes muidu ei eelista lugeda ning seega on tegemist pigem teretulnud nähtusega. Üks ei saaks olla ilma teiseta ja seetõttu ei ole põhjust arvata, et e-lugerid võtaksid üle – paberraamatud on alati olemas olnud ning jäävad alles ka siis, kui e-raamatud muutuvad veelgi populaarsemateks.