Viisid, kuidas raamatute lugemine aitab karjääri edendada ja rikkust luua

On ammu teada tõde, et maailma kõige rikkamad ja edukamad inimesed loevad pea iga päev raamatuid enda arendamiseks ning internetistki leiab kümneid raamatusoovitusi nende jaoks, kes soovivad oma jõukust kasvatada. Kuidas täpselt aga niivõrd lihtne asi nagu raamatute lugemine õigupoolest ikkagi aitab rikkust majja tuua ning kas see üldse võib aidata? Artikkel valmis meie Rootsi sõbrad.

Raamatud motiveerivad tegutsema

Ükski raamat ei saa garanteerida, et peale selle lugemist muutub elu üleöö ning näed oma kontol niisama numbreid suurenemas. Mida need saavad aga teha, on õpetada sulle fundamentaalseid oskuseid ja teadmisi, mille abil edendada oma elujärge.

Lisaks oskutele ja teadmistele on raamatutel aga teine oluline mõjuvõim – motivatsioon. Raamatupoodide riiulitel on lausa eraldi kategooriaid, kust leiab inspireerivaid raamatuid, mis annavad lisajõudu, et pürgida oma eesmärkide poole. Heaks näiteks on autorid, kes on kirjutanud oma isiklikust teest rahalise vabaduseni. Kui loed raamatut, mille autoriga saad samastuda, tekib kohe tunne, et kui keegi teine sai sellega hakkama, saad sinagi!

Raamatud avardavad silmaringi ning hoiavad meele värskena

Kas oled kunagi kadestanud kolleegi, kes oskab alati seltskonnas rääkida põnevaid seiku ja ei jää kunagi vastust võlgu? Või oled sattunud kunagi täbarasse olukorda, kuna pole osanud mõnele küsimusele adekvaatselt vastata?

Selliseid ebameeldivaid olukordi saab vältida, kui oled varustatud korraliku teadmistepagasiga. Selleks, et teada Itaalia eluoludest, ei pea reisima Itaaliasse. Mõistmaks, milline on Lähis-Ida kultuur, ei pea sinna sõitma. Tundmaks majandusteooriaid, ei pea õppima majanduseriala. Võid lihtsalt haarata raamatu ning saad teada kõike! Pole lihtsamat viisi oma silmaringi avardamiseks, kui raamatute lugemine – nii ei jää sa enam kunagi vastust võlgu ning kui hiilgad oma teadmistega ülemuse ees, on väga tõenäoline, et sind ootab peatselt ametikõrgendus (låna med anmärkning). Seega ei tohiks raamatute mõjuvõimu sugugi alahinnata.

Raamatud annavad uusi ideesid ja väldivad põrumisi

Kui tegeled ettevõtlusega või plaanid alustada uut projekti, mida tuleks teha esimesena: teha uurimistööd ja uurida võimalikult palju, mida teised on varem teinud või hüpata pea ees tulle ning loota parimat? Muidugi tuleks esmalt põhjalikult uurida! Raamatute kaudu saab väga lihtsalt teada, kuidas on keegi varem sarnaste projektidega tegelenud ning millised takistused on neil ette tulnud.

Kui astud ettevõtlusesse, siis ei ole muidugi maagilist valemit, mis tagaks 100% edu, kuid kui oled nö kodutöö ära teinud ja oskad vaimusilmas ette kujutada, millega sa silmitsi pead seisma, ei pea sa pooltki nii palju muretsema, kui ilma ettevalmistuseta tegutsema hakates.

Õpi raamatute kaudu strateegiaid jõukuse kasvatamiseks

Oma raha investeerimiseks ei pea olema finantsguru ega isegi vastava haridusega ning samuti ei pea olema majandusspetsialist selleks, et oma sissetulekut targalt kasvatada. Finantsteemadel on kasulikke raamatuid tuhandeid – leida võib kasulikke õpetussõnu investeerimise ja säästmise kohta, lugeda, kuidas võlgadest vabaneda ja võlavabalt elada, kuidas finantsiliselt vabaks saada ja palju muud. Ainus, mis sa pead tegema selleks, et nendest õpetussõnadest osa saada, on suunduma raamatukogusse või raamatupoodi. Raamatute kaudu saad õppida lihtsa vaevaga selgeks strateegiad, kuidas oma rahaga nutikalt ümber käia – just see ongi eduka karjääri ja rikkuse aluseks!

Teadmised on kõige hinnalisem rikkus ning samas on raamatute lugemine ka võrdlemisi soodne ajaviide. Pead vaid võtma ette tee raamatukogusse ja leidma iga nädal aega raamatute lugemiseks – see võib muuta su elu täielikult ning olla selleks salapäraseks võtmeks, mis avab tee rikkuse poole.

Miks tasub lastele raamatuid ette lugeda?

Raamatute lugemine pole tänapäeval kuhugi kadunud. Lihtsalt raamatute lugemise vorm on muutunud. Inimesed loevad raamatuid digitaalsel kujul, näiteks sülearvutist või nutitelefonist. Üha vähem aega pühendatakse lastele raamatute ette lugemisele prestamos inmediatos, kuna lastel on oma nutiseadmed, mida hommikust õhtuni näpitakse. Nii lähebki kaduma kunagi olulist rolli mänginud osa meie kultuurist – lastele raamatute ette lugemine.

Lastele tasub raamatuid ette lugeda, sest see aitab neil areneda intelligentsemateks, uudishimulikemaks ja avastusrõõmuga täidetumateks ilmakodanikeks. Läbi raamatute kuulamise saavad nad teada asjadest prestamos personales, mille kohta neil muidu poleks aimugi: erinevad riigid, inimesed, loomad ja sündmused. Paljud lapsed ei pruugi iseseisvalt mitte kunagi ühtki raamatut kätte võtta, kuna nad pelgavad selle sisu või näib raamatu formaat vägagi raskesti loetav. Sisu pelgamine võib tuleneda keerulistest laustest, arusaamatutest kontseptsioonidest ja lihtsalt lühikese eelneva elukogemuse omamisest. Siin tulevadki mängu lapsevanemad, kes saavad raamatut ette lugedes lapsele kõike arusaamatuks jäänud materjali hõlpsasti lahti seletada. Sel moel ei jää teadmata, kes oli ikkagi Churchill või mis amet on täpselt detektiivil.

Tihti arvatakse, et lastele tohiks ette lugeda ainult lasteraamatuid. See on väärarusaam, kuivõrd laste ajusid arendavad ka täiskasvanutele suunatud romaanid ja novellid. Pigem on küsimus selles, kas konkreetses raamatus on temaatikat, mis tõepoolest laste kõrvadele pole mõeldud. Tegu võib olla seksuaalse ja vägivaldse sisuga, mille kuulmine võib tekitada lastes valesid arusaamu maailma toimimisest. Sellises olukorras saab lapsevanem eelnevalt otsuse teha. Kui raamat on muidu hariv ja täiesti kõlbulik, aga sisaldab üksikuid kahtlaseid seiku, siis saab need viimased julgelt vahele jätta. Muidugi on eelduseks see prestamos sin aval, et need situatsioonid pole täielikult loo mõistmiseks vajalikud. Kui see nii on, siis tasub sellised teosed ikkagi kaugemaks tulevikuks jätta.

Fantaasiat läheb elus vaja, kuna see aitab lahendada loomingulisi ülesandeid ja olla ka oma elu seadmisel ning igapäevase reaalsuse disainimisel loov. Mis saaks veel paremini lapse fantaasiat arendada, kui neile raamatute ette lugemine? Kuulmine on oluline meel, mille kaudu saame suure osa informatsioonist ja lapsed pole erand. Pigem vastupidi! Kuivõrd laste meeled on erksamad ja võtavad korraga suurema hulga informatsiooni vastu, siis nende jaoks on kuulmismälu veelgi olulisem komponent isikliku arengus raames.

Mitte keegi ei ole kaevanud selle üle, et talle loeti väiksena liiga palju raamatuid ette. Tavaliselt on sellist tüüpi lapsepõlve kogenud inimestel suurem teadmistepagas, elavam fantaasia ja parem oskus lugusid rääkida. Võib-olla on isegi fantaasiaküllusest ja teadmistest veelgi olulisem komponent lugude jutustamine. Raamatute kuulamine annab ette mentaalsed struktuurid, mille kaudu on võimalik hilisemas elus efektiivsemalt teistele lugusid rääkida. Samuti paraneb kirjalik väljendusoskus paradoksaalsel kombel raamatuid kuulates. Arvatavasti on see seotud sellega, et raamatuid kuuldes aktiveerub ajus ka kirjutamise eest vastutav osa.

Saa targemaks ehk milliseid populaarteaduslikke raamatuid lugeda?

Raamatud on tõelised teadmiste varalaekad. Jah, internetist võib küll leida põhjatult erinevaid teaduslikke artikleid, ent raamatutes on keegi erinevate uuringute tulemused intelligentsel kombel kokku võtnud ja kõigile arusaadavas keeles kirja pannud. See on omaette väärtus, mida tasub hinnata! Seetõttu teemegi listi isesugustest populaarteaduslikest raamatutest, mille lugemise abil on võimalik kõvasti targemaks saada.

Ära osta raamat laenu prestamos rapidos, isegi kui nad tunduda väga palju prestamos personales en linea!

Kõiksuse lühiajalugu: teekond suurest paugust inimeseni
Autor: Bill Bryson
Miks see nii hea on? Bill Bryson on kirjutanud suurepärase teadusliku raamatu, aga seda kõike tavainimesele arusaadavas keeles. Põnevate faktide vahele on lükatud lugusid elust enesest, mis annavad mitmetele avastustele ja loodusteaduslikele leidudele täiesti uue tähenduse. See raamatu pole tuntust kogunud ainult tavalugejate seas, vaid see on ka kriitikute poolt pälvinud vägagi kiitvaid hinnanguid. Brysoni kõige tugevamaks küljeks on väga elegantne ja kaasahaarav lugude rääkimise oskus, mis kannab lugejat aegade algusest läbi maakera tormilise ajaloo tänapäevani välja. Mõningaid inimesi on see raamat sedavõrd äkiliselt inspireerinud, et nad on oma senise töökoha sinnapaika jätnud ja on hakanud uurima loodust või kosmose ajalugu. Jah, tegu on sütitava ja paeluva raamatuga, mis võiks olla keskkoolis kohustusliku kirjanduse hulgas. Nii mõnigi kahetseb, et ei lugenud seda enne ülikooli paberite sisse andmist. Ehk oleks hoopis füsioteraapia asemel läinud geenitehnoloogiat õppima!

Hullumajandus
Autorid: Stephen J. Dubner ja Steven D. Levitt
Miks see nii hea on? Me oleme harjunud ühiskonna toimimisest ja majandusest teataval moel mõtlema ning raamatu “Hullumajandus” proovib selle maailmapildi alustalasid veidike raputama hakata. Tegu pole kuiva ja tõsise teadusraamatuga, vaid pigem teaduslikele avastustele ja mõtlemisele põhineva teosega, mis proovib igapäevaseid situatsioone ja sotsiaalse elu toimimist uute vaatenurkade alt jälgida. Näiteks proovitakse leida vastuseid küsimustel nagu “Milline on ideaalne lapsevanem?” või “Milles on sarnased õpetajad ja sumomaadlejad?”. Kirjastiil on raamatul haarav ja ei hakka tohiks vastu inimestele, kellele tavaliselt vähegi teaduslikumad või majanduslikumad raamatud ei meeldi.

Kiire ja aeglane mõtlemine
Autor: Daniel Kahneman
Miks see nii hea on? Selle teose autor, tunnustatud psühholoog Daniel Kahneman, sai 2011. aastal Nobeli preemia. Raamat avab täiesti uue arusaama sellest, kuidas meie mõttemaailm töötab, millised on efektiivsed viisid otsuste tegemiseks ja kuidas me erinevaid situatsioone analüüsime. Terve suur teooria on kirja pandud sellisel moel, et seda pole raske jälgida ja pigem tekib seejuures isegi põnevusehetk: “Aga mis nüüd edasi saab? Millise avastusega nad veel välja tulevad!?”. Daniel Kahneman on tõeline meister ja korufee, mispärast tasub tema raamatut kindlasti lugeda ja selles sisalduvaid tõdesid kõrva taha panna. Niiviisi on võimalik saada efektiivsemaks mõtlejaks ja otsuste tegijaks; oskused, mida läheb tänapäeva maailmas kindlasti hädasti vaja.

Hääletu kevad
Autor: Rachel Carson
Miks see nii hea on? Tõsi, see raamat ilmus juba 1962. aastal, mis asetab teose automaatselt mitte just kõige uuemate raamatute sekka. Samas on tegu väga tähtsa ja tegelikult siiamaani vajaliku ning aktuaalse teemaga. Carson kirjeldab oma raamatus põllumajanduses intensiivselt kasutuses olevate kemikaalsete ainete mõju laiemale ökosüsteemile ja inimkonnale tervikuna. Pealkiri tähistab seda, et DDT aine kasutuselevõtt võinuks viia kevadeteni, kus uue aastaaja saabumisest ei annagi linnud enam märku, sest ökosüsteem on hakanud kemikaali mõjul kokku kukkuma. See raamatu on tuntaval määral ajalugu muutnud, sest see sai aluseks paljudele rohelise mõtteviisi praktiseerivatele ja keskkonnakaitset edendavatele liikumistele.

Alasti ahv
Autor: Desmond Morris
Miks see nii hea on? Desmond Morrise raamat on sarnaselt eelmisele teosele avaldatud 1960. aastatel, kuid pole seejuures on olulisust tänase päevani kaotanud. Tol ajal oli tegu revolutsioonilise kirjatükiga, sest keegi polnud niivõrd zooloogiliselt inimeste käitumist varasemalt kirjeldanud. Autor tuletab meile meelde, et tegelikult oleme ju osa loomariigist ja sarnaneme kõige rohkem ahvidele. Meie käitumise juures võib leida otseseid sarnasusi lähimate sugulastega loomariigist – meeldib see inimestele või mitte! Ta kirjeldab mitmeid inimkonnale omaseid käitumuslikke harjumusi evolutsioonilistest tingimustest lähtuvalt, viidates inimeste mitte sugugi iidsele elule küttide ja korilastena.

Must luik
Autor: Nassim Nicholas Taleb
Miks see nii hea on? Tulles tagasi tänapäeva, siis üks viimaste aastate menukamaid populaarteaduslikke raamatuid on olnud “Must luik”. See keskendub tõeliselt haruldastele ja väheesinevatele sündmustele, millele inimesed leiavad tagantjärgi lihtsakoelisi põhjendusi. Talebi raamatust on eraldi sündinud lausa “musta luige teooria”, mis proovib raamatus algatatud teemat põhjalikumalt käsitleda. See teos ilmus 2007. aastal ja üsna pea sai sellest erakordne hitt. Tänaseks on seda raamatut müüdud enam kui kolm miljonit eksemplari! Kindlasti on see vajalik lugemine kõikidele inimestele, kes tegelevad statistika või teadusega, kuid kasuks tuleb see igas eluvaldkonnas. Pärast selle lugemist ei mõtle sa enam elu juhuslikest sündmustest, lotovõitudest ja aktsiaturul kauplemisest samamoodi. Kui “Must luik” pakkus head lugemiselamust, siis on hea mõte teha tutvust ka teiste Talebi vaimusünnitistega, näiteks 2012. aastal ilmunud raamatuga, mis kannab pealkirja “Antifragile”.

Loe kohe läbi – USA ajatud romaanid

Ameerika Ühendriikidest on tulnud mitmeid nimekaid kirjanikke, kes on oma loominguga jätnud terve maailma ajalukku sügava jälje. Nende hulgas on Mark Twain, Ernest Hemingway, William Faulkner, Harper Lee ja John Steinbeck. Tuntud kirjanikke jagub kõikvõimalike erinevate žanrite esindajatesse; ookeanitagusest riigist on tulnud nii meisterlikke krimiromaane, pisaratest nõretavaid draamasid kui kõkutama panevaid satiire. Vaatame lähemalt, milliseid klassikalisi Ameerikast pärit romaane võiks igaüks meist vähemalt korra elus läbi lugeda.

Salemi nõiad
Aasta: 1953
Raamatu kirjutas: Arthur Miller
Tegu on raamatuga, mille autor kirjutas ka legendaarseks saanud “Müügimehe surma”. Seekordne teos räägib aga 17. sajandil toimunud Salemi nõiaprotsessidest, mis nõudsid palju süütuid inimelusid. Tol ajal, kui see raamat algselt välja tuli, siis arvati, et see on väga terav sotsiaalne kommentaar 1950ndate USAs toimunud kommunistlikule “nõiajahile”. Ilmselt see nii oligi, kuid teos on jäänud ajatuks klassikaks, kuna see kirjeldab elavalt, mis juhtub siis, kui ühiskonda lõhestab ühe inimgrupi vastasus ja algab klapperjaht nende inimeste kinni nabimiseks.

Tapamaja, korpus viis
Aasta: 1969
Raamatu kirjutas: Kurt Vonnegut
Kultusteos “Tapamaja, korpus viis” ühendab endas looval viisil fantaasiat ja realismi, muutes selle raamatu üheks Vonneguti parimaks loominguliseks pärandiks. See raamatu on saanud palju tunnustust kriitikutelt ja seda loetakse pärast mitmekümneid aastaid tänase päevani. Raamat on ilmselt kaudselt inspireeritud sellest, et Vonnegut viibis nooruses kinnipeetavana kunagise tapamaja laoruumides.

Fahrenheit 451
Aasta: 1953
Raamatu kirjutas: Ray Bradbury
Tegevus leiab aset düstoopilises tulevikus, kus kirjandus ja loomingulise mõtlemise viljad on rangelt keelatud ning peaaegu väljasuremise äärel. Peategelaseks on pritsumees Guy Montag, kelle töö eesmärk on põletada trükitud raamatuid koos majadega, kuhu neid on peidetud. Kui ta naine sooritab enesetapu, siis hakkab mees ise koju raamatuid koguma… Sünge, aga provokatiivse raamatu autor on kirjutanud teose meisterlikult ja düstoopiliste tulevike teema pole tänaseks mitte kuhugi kadunud. Võib-olla on vastupidiselt tehnoloogilises maailmas veelgi aktuaalsemaks muutunud.

Vihakobarad
Aasta: 1939
Raamatu kirjutas: John Steinbeck
“Vihakobarad” keskendub ajastule, mis vapustas Ameerikat ja tervet maailma: Suur Depressioon, mis halvas USA majanduselu 1930ndatel aastatel. Lugu jälgib farmerite perekonna rännakust läbi riigi pärast seda, kui neid on kihutatud Oklahoma kodust välja. Nad peavad võitlema töötuse, nälja ja surmaga. Ajastutruu romaan maalib tõsise pildi tolle aja raskustest ja on sellega end kirjutanud kirjandusklassika ajalukku tükiks ajaks.

Teel
Aasta: 1957
Raamatu kirjutas: Jack Kerouac
Originaalne, värvikas ja erakordse kirjeldusvõimega kirjatükk muutus üsna varsti pärast avaldamist kultusteoseks, mida loetakse siiamaani. “Teel” räägib rännakust läbi Ameerika teede, kus peategelane koos rännukaaslastega kohtub sõpradega, teeb läbi ootamatuid seiklusi ja langeb armastuses ning sellest taas välja. See pole tavaline rännulugu, vaid liigub kohati lausa spirituaalsele tasandile.

Tappa laulurästas
Aasta: 1960
Raamatu kirjutas: Nelle Harper Lee
Alabamas sündinud kirjanik kirjutas oma elu jooksul ainult ühe raamatu, ent see on kujunenud vaieldamatuks klassikaks. “Tappa laulurästast” räägib rassismist ja selle kohutavatest ilmingutest kohalikes kogukondades. Loo keskkond põhineb tema enda kodulinnal, Maycombil.

20. sajandi klassikud, mida pead korra elus lugema

Eelmine sajand oli kirjanduse poolest tõeliselt rikkalik aeg, sest ilmus palju teoseid, mis on tänaseks kuldselt sädelevaks klassikaks muutunud. Meisterliku sulega autorid lõid tõelisi meistriteoseid, mis ei unune inimkonnal veel tükiks ajaks. Loodi hirmutavaid düstoopiaid, kirjeldati südantlõhestavaid sündmusi, manati silme ette sõjakoledused ja viidi kustumatu armastuse radadele. Nüüd teemegi kopsaka ülevaate 20. sajandi põhilistest raamatutest, mida lugemata ei saa kohe kindlasti tükiks ajaks rahu!

Hea uus ilm
Aldous Huxley, ilmunud 1932. aastal.
Eelmise sajandi kolmekümnendatel ilmunud ja 1989. aastal eesti keelde tõlgitud teos manab tulevikust düstoopilise pildi. Kõik sündinud inimesed muudetakse “hea uue ilma” elanikeks, kus puudub loomulik paljunemine. Selle asemel kasvatatakse inimembrüosid spetsiaalsetes keskustes. Inimeste individuaalsus on alla surutud, kriitiline kirjandus keelatud ja inimesed tarbivad mõistust tuimestavaid aineid, et mitte üleliigselt mõelda. See raamat on tekitanud tohutult palju diskussioone, mõttekäike ja analüüse, kuna teos on lihtsalt niivõrd mitmekihiline ja toob sisse mitmeid teemasid, mis on tänapäevaks saanud mingil moel reaalsuseks, näiteks kunstviljastamine.

Võõras
Albert Camus, ilmunud 1942. aastal.
Camus kirjutatud klassikaline 20. sajandi raamat on pealtnäha lihtne ja hoolikalt planeeritud teos, kuid tegelikult peidab see endas väga palju kultuurilise ja sümbolistlikke kihte, mida harutatakse siiamaani lahti. Tema raamatu peategelane on Meursault, prantsuse alžeerlane, kes saab oma ema surmast telegrammi kaudu teada. Tegelase ükskõiksus illustreerib tema emotsionaalset kaugust ühiskonnast ja teda ümbritsevast keskkonnast. See häirib teisi ja kaugendab teda tajutavast sotsiaalsest reaalsusest veelgi rohkem.

Lolita
Vladimir Nabokov, ilmunud 1955. aastal.
Ühest küljest on Lolita üks 20. sajandi tippteoseid, ent teisest küljest ka üks kõige vastuolulisemaid ja kibedat diskussiooni algatanud raamatuid, mis viimase saja aasta jooksul on välja antud. Novell kirjeldab peategelase Humber Humberti kinnisideelist armastust 12-aastase tüdruku vastu. Loomulikult on tegu üsnagi tabuteemaga, mispärast soovisid mõned inimesed isegi teose keelamist.

Suur Gatsby
F. Scott Fitzgerald, ilmus 1925. aastal.
Fitzgeraldi raamatust on tehtud kinolina jaoks mitu ekraniseeringut ja see on inspireerinud mitmeid teatrietendusi. “Suur Gatsby” lõikab halastamatult kombel lahti Ameerika Unistuse temaatika ja loob sellega hoiatava loo isehakanud miljonärist, kes ei suuda lahti öelda minevikust, mis on seotud oma elu armastusega. Kogu lugu on kantud Jazzi ajastu vaimust. Hõrk lugemine!

Hälin ja raev
William Faulkner, ilmunud 1929. aastal.
“Hälin ja raev” sai tuntuks alles siis, kui raamatu autor oli ilmutanud sulest veel kaks raamatut. Seega võib julgelt öelda, et tegu on ühega neist romaanidest, mis saavad alles tagantjärgi tuntuks, mitte kohese avaldamise järel. Faulkneri raamat on kõige põnevam just tehniliselt, sest selle kirjutamisel on kasutatud mitmeid loomingulisi meetodeid, näiteks on lastud paberile kõik, mis konkreetsel hetkel peast läbi käib. Seda on nimetatud mõttevoo meetodiks. Modern Library on selle teose lisanud 100 parima ingliskeelse novelli hulka, mis on 20. sajandi jooksul avaldatud.

Alasti lõunasöök
William S Burroughs, ilmus 1959. aastal.
“Alasti lõunasöök” koosneb erinevatest vinjettidest, mis on omavahel kaudselt seotud. Kirjanik ise väidab, et need osakesed on mõeldud lugemiseks suvalises järjekorras ja ta ei pea neid jätkuvaks looks. Väljaandmise ajal tekitas raamat üsna palju furoori, kuna novellis on kasutatud eksperimentaalseid võtteid, roppu kõnepruuki ja kirjeldatud on ka narkootikumide kasutamist. Kõik lõppes isegi kohtusaagaga, mis kirjaniku õnneks ei lõppenud repressioonidega.

Tehnikad, mis aitavad sul rohkem raamatuid lugeda

Teadmised on kõige kallim vara pärast tervist! Seepärast tasub igal vabal hetkel ammutada uut tarkust ja mis oleks küll selleks parem koht kui raamatud. Kaante vahele on talletatud palju mõtteid, mis võivad muuta sinu elu, tuua rohkem raha ja aidata suhteid korras hoida. Raamatute abil on võimalik minna rändama ajastutesse, kus sa ei saaks füüsiliselt viibida või kohtadesse, kuhu oleks liiga kallis minna. Lugedes on meil võimalik läbi elada paljude inimeste elusid ja see on tõeliselt suur kingitus. Paljud inimesed tahaksid lugeda rohkem raamatuid, kuid selleks ei jää lihtsalt piisavalt aega. Selleks kogusimegi ekspertidelt kokku erinevaid mõtteid ja soovitusi, kuidas igapäevaselt jõuaks senisest enam raamatuid läbi lugeda. Ja seda kaanest kaaneni!

Lähtu raamatute lugemisel huvist
Liiga paljud inimesed sunnivad end lugema raamatuid, mis neid tõeliselt ei huvita. Need teosed võivad olla populaarsed või need on mingil põhjusel kantud “pead lugema” raamatute nimekirja. Siis hakkabki järg lohisema ja pigem tundub, et leidub kümme muud tegevust, mis on raamatu lugemisest palju haaravamad. Alustagi sellest, et otsi välja raamatud, mis sind tõeliselt huvitavad ja lausa sunnivad lugema, kuna need on nii põneval teemal kirjutatud. Elu on liiga lühike, et lugeda igavaid raamatuid!

Liitu mõne raamatuklubiga
Eestis on organiseeritud mitmeid raamatuklubisid ja need töötavad hästi ühel lihtsalt põhjusel: sind ümbritsevad teised inimesed! Kui sa märkad, et teised loevad sinust palju rohkem või on endale võtnud eesmärgiks konkreetse teose läbi lugemise, siis tunned juba sotsiaalse instinktina, et peaksid samuti raamatu kätte võtma ja nina lehekülgede vahele torkama. Pealegi on väga lõbus ja tore pärast raamatu läbi saamist teistega koos arutada, milliseid mõtteid selle kohta tekkis ja mida saab sellest teosest edasiseks eluks kaasa võtta. Tee, kohvi ja küpsised teevad arutelu ainult ägedamaks!

Eralda lugemiseks aega
Vähene aeg pole mitte mingi vabandus, sest me saame inimestena ise oma aega planeerida ja prioriteete valida. Kui tunned, et sul napib aega lugemiseks, siis tee endale muude tegevuste arvelt aega juurde. Näiteks asenda teleka vaatamise või sotsiaalmeediakanalite sisu klikkimise mõne põneva raamatu lugemisega. Samuti võid hakata lugema raamatuid näiteks ühistranspordiga sõites või hambaarsti juures ootesaalis. Aja tekitamisele tuleb läheneda loominguliselt ja kirega, sest siis näed tõesti tulemusi, mis sind korralikult raputavad: “Ma jõuan nii palju raamatuid läbi lugeda!”.

Loe raamatuid segamatus keskkonnas
Mõnikord on meil piisavalt aega raamatu lugemiseks, kuid meid ümbritsev keskkond on tüütu ja segavaid faktoreid täis. Proovi leida endale koht, kus saad vabalt ja ilma stressita raamatusse süveneda. Suvisel ajal võib selleks olla park ja talvisel ajal mõni mõnus, soe kohvikupind. Telli endale kõrvale tükk kooki ja lase nii teadmistel kui pagarikunstil hea maitsta.

Kaalu nutiseadmete kasutamist
Kui oled kunagi kaalunud, kas oled nutisõltlane või mitte, siis tasub vähemalt neid elektroonilisi vahendeid enda kasuks pöörata. Seega tasub näiteks tõmmata endale alla mobiiliaplikatsioon, mille abil saab lugeda raamatuid otse mobiiltelefonist. Internetis on tasuta e-raamatuid, kuid neid saab osta ka internetipõhistest raamatupoodidest või kaubamajadest.

Katseta kiirlugemist
Kiirlugemine on tehnika, mille abil on võimalik senisest tunduvalt kiiremini erinevaid tekste läbi lugeda. Öeldakse, et keskmine inimene loeb minutis umbes 200 sõna, kuid kiirlugemist edendavate äppide abil on võimalik lugeda isegi 1000 sõna minutis, kui see üle jõu ei käi. Kindlasti tuleb kiirlugemise juures arvestada sellega, et sisu protsessimine ajus võtab ikkagi oma aja ja taoliste rakenduste kasutamisel võib kokkuvõttes raamatus toimunust vähem meelde jääda.

Loe mitu raamatut korraga
Kui sa oled nende inimeste hulgas, kes vajavad pidevalt uut stimulatsiooni, et tähelepanu korralikult fookuses hoida, siis on mitme raamatu lugemine hea nipp. Sa võid näiteks lugeda korda-mööda kolme raamatut, vahetades teoseid pärast iga peatüki lõppu. Kui need raamatud räägivad sarnastest teemadest, siis aitab see tehnika omavahelisi seoseid leida ja tugevamaid mälestusi luua.