Miks tasub lastele raamatuid ette lugeda?

Raamatute lugemine pole tänapäeval kuhugi kadunud. Lihtsalt raamatute lugemise vorm on muutunud. Inimesed loevad raamatuid digitaalsel kujul, näiteks sülearvutist või nutitelefonist. Üha vähem aega pühendatakse lastele raamatute ette lugemisele prestamos inmediatos, kuna lastel on oma nutiseadmed, mida hommikust õhtuni näpitakse. Nii lähebki kaduma kunagi olulist rolli mänginud osa meie kultuurist – lastele raamatute ette lugemine.

Lastele tasub raamatuid ette lugeda, sest see aitab neil areneda intelligentsemateks, uudishimulikemaks ja avastusrõõmuga täidetumateks ilmakodanikeks. Läbi raamatute kuulamise saavad nad teada asjadest prestamos personales, mille kohta neil muidu poleks aimugi: erinevad riigid, inimesed, loomad ja sündmused. Paljud lapsed ei pruugi iseseisvalt mitte kunagi ühtki raamatut kätte võtta, kuna nad pelgavad selle sisu või näib raamatu formaat vägagi raskesti loetav. Sisu pelgamine võib tuleneda keerulistest laustest, arusaamatutest kontseptsioonidest ja lihtsalt lühikese eelneva elukogemuse omamisest. Siin tulevadki mängu lapsevanemad, kes saavad raamatut ette lugedes lapsele kõike arusaamatuks jäänud materjali hõlpsasti lahti seletada. Sel moel ei jää teadmata, kes oli ikkagi Churchill või mis amet on täpselt detektiivil.

Tihti arvatakse, et lastele tohiks ette lugeda ainult lasteraamatuid. See on väärarusaam, kuivõrd laste ajusid arendavad ka täiskasvanutele suunatud romaanid ja novellid. Pigem on küsimus selles, kas konkreetses raamatus on temaatikat, mis tõepoolest laste kõrvadele pole mõeldud. Tegu võib olla seksuaalse ja vägivaldse sisuga, mille kuulmine võib tekitada lastes valesid arusaamu maailma toimimisest. Sellises olukorras saab lapsevanem eelnevalt otsuse teha. Kui raamat on muidu hariv ja täiesti kõlbulik, aga sisaldab üksikuid kahtlaseid seiku, siis saab need viimased julgelt vahele jätta. Muidugi on eelduseks see prestamos sin aval, et need situatsioonid pole täielikult loo mõistmiseks vajalikud. Kui see nii on, siis tasub sellised teosed ikkagi kaugemaks tulevikuks jätta.

Fantaasiat läheb elus vaja, kuna see aitab lahendada loomingulisi ülesandeid ja olla ka oma elu seadmisel ning igapäevase reaalsuse disainimisel loov. Mis saaks veel paremini lapse fantaasiat arendada, kui neile raamatute ette lugemine? Kuulmine on oluline meel, mille kaudu saame suure osa informatsioonist ja lapsed pole erand. Pigem vastupidi! Kuivõrd laste meeled on erksamad ja võtavad korraga suurema hulga informatsiooni vastu, siis nende jaoks on kuulmismälu veelgi olulisem komponent isikliku arengus raames.

Mitte keegi ei ole kaevanud selle üle, et talle loeti väiksena liiga palju raamatuid ette. Tavaliselt on sellist tüüpi lapsepõlve kogenud inimestel suurem teadmistepagas, elavam fantaasia ja parem oskus lugusid rääkida. Võib-olla on isegi fantaasiaküllusest ja teadmistest veelgi olulisem komponent lugude jutustamine. Raamatute kuulamine annab ette mentaalsed struktuurid, mille kaudu on võimalik hilisemas elus efektiivsemalt teistele lugusid rääkida. Samuti paraneb kirjalik väljendusoskus paradoksaalsel kombel raamatuid kuulates. Arvatavasti on see seotud sellega, et raamatuid kuuldes aktiveerub ajus ka kirjutamise eest vastutav osa.