Soojad soovitused alustavale kirjanikule

Kas oled mõelnud kunagi raamatu kirjutamisele? Paljud meist on mõlgutanud mõtteid oma erinevate eluseikade üles tähendamisest, põnevate lugude välja mõtlemisest või kaasahaaravate romaanide loomisest. Jah, öeldakse, et kirjanikuelu ei pruugi ära toita, kuid arvestatav osa raamatute autoritest ei tee seda tänapäeval põhilise töökohana. Kirjanikuks võivad saada ka koduperenaised, kontoritöötajad, õpetajad, teadlased või kõik, kellel on tekkinud pähe mingeid mõtteid ja lugusid, mida nad tahaksid teistega jagada. Selles postituses võtame kokku erinevaid soovitusi, mis aitavad alustavatel kirjanikel esimesi mõtteid paberile panna, et kunagi saaks uhkel kombel oma raamatut poeriiulil näha. Väledat sulge, sõbrad!

Kirjuta sellest, mida tead & tunned
Kõige mõistlikum on alustada esimeste kirjatükkide puhul sellest, mida sa oled ise läbi elanud ja tead-tunned. Oma isiklike läbielamiste puhul oskad lisada rohkem erinevaid tundevarjundeid, detaile ja kirjeldada tegelasi värvikamalt. Samas on see soovitus mitmekihiline ehk teisisõnu ei pea kirjutatud teemad peegeldama otseselt personaalseid kogemusi, vaid need võivad olla seotud laiemalt tuttava valdkonnaga. Näiteks kui oled käinud poksitrennis, siis sa ei pea kirjutama otseselt enda treeningutest või pöörastest lugudest, mis on inspireeritud trennikoha õhkkonnast. Pigem võid ammutada mõtteid laiemalt poksitrenni atmosfäärist, kaaslastest, treeneritest ja muudest elementidest, mis sinu jaoks kõige tugevama jälje jätsid. Nendest saad edasi arendada täiesti originaalseid juhtumisi ja lugusid, seejuures tuttavale keskkonnale ja selle eripäradele truuks jäädes.

Kirjelda võimalikult palju detaile
Detailirohkus aitab lugejal luua rikkalikumat pilti sellest, mis loo tegelastega toimub ja millises maailmas nad elavad. Erinevaid pisiasju võib tuua välja nii tegelaste kui ümbritseva keskkonna kohta. Tegelaste puhul saad kirjeldada nende välimust, riietust, emotsioone, eripärasid, soove, unistusi ja paljud muid aspekte, mis muudavad nad unikaalseks ja kordumatuks. Keskkonna puhul võid kirjeldada nii ajatumaid kui ajutisemaid olusid. Ajatute alla käivad hooned, dekoratsioonid, ümbruskonna ülesehitus, tüüpilised elanikud ja muud keskkonna osad, mis ei muutu ajas pidevalt. Ajutiste olude alla liigitub välistemperatuur, päikeselisus, niiskus, aastaajast tingitud lõhnad jne. Erinevate keskkonda iseloomustavate tunnusjoonte liitmise ja kirjeldamise põhjal saab luua üsna tähendusterohke ja mitmekesise kujutluspildi.

Tekita konflikt, mis vajab lahendust
Konflikti all pole siinkohal mõeldud igal juhul inimestevahelist probleemi, tüli või vaidlust. Konflikt võib väljenduda ka inimese sisekonfliktis, näiteks, kas alluda ülemuse soovile kaitsta suurt tubakafirmat või säilitada südametunnistus ja minna oma teed. Samuti võib konflikt olla inimese ja looduse või üksikisiku ja moraalitunde vahel. Selge on see, et konfliktide olemasolu tõmbab inimesi loo juurde. Konfliktid haaravad lugeja tähelepanu, andes võimalus kõigil iseseisvalt vastata küsimusele: “Mida mina teeksin?”. Konflikt võib loo käigus muutuda ja selle käigus saavad tegelased areneda. Taoliseid lahendusi on üldjuhul väga nauditav lugeda.

Too sisse viiteid päriselust
Viitamine popkultuurile ja reaalsetele sündmustele muudab loo lugejale kaasahaaravamaks. Need peavad olema nutikalt valitud, et mitte minna vastuollu ajastute, kultuuride ja keskkondadega (kui see pole eesmärk omaette). Kui viited on hästi valitud, siis aitavad need kohe kindlasti luua värvikirevamat ja kergemini hoomatavamat maailma, milles tegelased elavad ja mida lugejad proovib omale silme ette manada. Eriti hästi sobivad popkultuuri viidetena sellised detailid, mis on kindlale lugejate põlvkonnale eriti eredalt seostuvad.

Muuda kõrvaltegelased värvikaks
Kõikidele lugejatele meeldib peategelastele kaasa elada, ent just sellepärast jätavad kirjanikud mõnikord kõrvaltegelased tühjemaks ja näotumaks. Lisa loole särtsu juurde sellega, et annad kõrvaltegelastele põnevaid hobisid, ohtlikke iseloomujooni või kohutavaid läbielamisi. Loo kõrval tegelased selliseks, et nad ei kahvatu peategelas(t)e kõrval ja annavad võrdväärselt loole huvitavaid nüansse juurde.