20. sajandi klassikud, mida pead korra elus lugema

Eelmine sajand oli kirjanduse poolest tõeliselt rikkalik aeg, sest ilmus palju teoseid, mis on tänaseks kuldselt sädelevaks klassikaks muutunud. Meisterliku sulega autorid lõid tõelisi meistriteoseid, mis ei unune inimkonnal veel tükiks ajaks. Loodi hirmutavaid düstoopiaid, kirjeldati südantlõhestavaid sündmusi, manati silme ette sõjakoledused ja viidi kustumatu armastuse radadele. Nüüd teemegi kopsaka ülevaate 20. sajandi põhilistest raamatutest, mida lugemata ei saa kohe kindlasti tükiks ajaks rahu!

Hea uus ilm
Aldous Huxley, ilmunud 1932. aastal.
Eelmise sajandi kolmekümnendatel ilmunud ja 1989. aastal eesti keelde tõlgitud teos manab tulevikust düstoopilise pildi. Kõik sündinud inimesed muudetakse “hea uue ilma” elanikeks, kus puudub loomulik paljunemine. Selle asemel kasvatatakse inimembrüosid spetsiaalsetes keskustes. Inimeste individuaalsus on alla surutud, kriitiline kirjandus keelatud ja inimesed tarbivad mõistust tuimestavaid aineid, et mitte üleliigselt mõelda. See raamat on tekitanud tohutult palju diskussioone, mõttekäike ja analüüse, kuna teos on lihtsalt niivõrd mitmekihiline ja toob sisse mitmeid teemasid, mis on tänapäevaks saanud mingil moel reaalsuseks, näiteks kunstviljastamine.

Võõras
Albert Camus, ilmunud 1942. aastal.
Camus kirjutatud klassikaline 20. sajandi raamat on pealtnäha lihtne ja hoolikalt planeeritud teos, kuid tegelikult peidab see endas väga palju kultuurilise ja sümbolistlikke kihte, mida harutatakse siiamaani lahti. Tema raamatu peategelane on Meursault, prantsuse alžeerlane, kes saab oma ema surmast telegrammi kaudu teada. Tegelase ükskõiksus illustreerib tema emotsionaalset kaugust ühiskonnast ja teda ümbritsevast keskkonnast. See häirib teisi ja kaugendab teda tajutavast sotsiaalsest reaalsusest veelgi rohkem.

Lolita
Vladimir Nabokov, ilmunud 1955. aastal.
Ühest küljest on Lolita üks 20. sajandi tippteoseid, ent teisest küljest ka üks kõige vastuolulisemaid ja kibedat diskussiooni algatanud raamatuid, mis viimase saja aasta jooksul on välja antud. Novell kirjeldab peategelase Humber Humberti kinnisideelist armastust 12-aastase tüdruku vastu. Loomulikult on tegu üsnagi tabuteemaga, mispärast soovisid mõned inimesed isegi teose keelamist.

Suur Gatsby
F. Scott Fitzgerald, ilmus 1925. aastal.
Fitzgeraldi raamatust on tehtud kinolina jaoks mitu ekraniseeringut ja see on inspireerinud mitmeid teatrietendusi. “Suur Gatsby” lõikab halastamatult kombel lahti Ameerika Unistuse temaatika ja loob sellega hoiatava loo isehakanud miljonärist, kes ei suuda lahti öelda minevikust, mis on seotud oma elu armastusega. Kogu lugu on kantud Jazzi ajastu vaimust. Hõrk lugemine!

Hälin ja raev
William Faulkner, ilmunud 1929. aastal.
“Hälin ja raev” sai tuntuks alles siis, kui raamatu autor oli ilmutanud sulest veel kaks raamatut. Seega võib julgelt öelda, et tegu on ühega neist romaanidest, mis saavad alles tagantjärgi tuntuks, mitte kohese avaldamise järel. Faulkneri raamat on kõige põnevam just tehniliselt, sest selle kirjutamisel on kasutatud mitmeid loomingulisi meetodeid, näiteks on lastud paberile kõik, mis konkreetsel hetkel peast läbi käib. Seda on nimetatud mõttevoo meetodiks. Modern Library on selle teose lisanud 100 parima ingliskeelse novelli hulka, mis on 20. sajandi jooksul avaldatud.

Alasti lõunasöök
William S Burroughs, ilmus 1959. aastal.
“Alasti lõunasöök” koosneb erinevatest vinjettidest, mis on omavahel kaudselt seotud. Kirjanik ise väidab, et need osakesed on mõeldud lugemiseks suvalises järjekorras ja ta ei pea neid jätkuvaks looks. Väljaandmise ajal tekitas raamat üsna palju furoori, kuna novellis on kasutatud eksperimentaalseid võtteid, roppu kõnepruuki ja kirjeldatud on ka narkootikumide kasutamist. Kõik lõppes isegi kohtusaagaga, mis kirjaniku õnneks ei lõppenud repressioonidega.

Tehnikad, mis aitavad sul rohkem raamatuid lugeda

Teadmised on kõige kallim vara pärast tervist! Seepärast tasub igal vabal hetkel ammutada uut tarkust ja mis oleks küll selleks parem koht kui raamatud. Kaante vahele on talletatud palju mõtteid, mis võivad muuta sinu elu, tuua rohkem raha ja aidata suhteid korras hoida. Raamatute abil on võimalik minna rändama ajastutesse, kus sa ei saaks füüsiliselt viibida või kohtadesse, kuhu oleks liiga kallis minna. Lugedes on meil võimalik läbi elada paljude inimeste elusid ja see on tõeliselt suur kingitus. Paljud inimesed tahaksid lugeda rohkem raamatuid, kuid selleks ei jää lihtsalt piisavalt aega. Selleks kogusimegi ekspertidelt kokku erinevaid mõtteid ja soovitusi, kuidas igapäevaselt jõuaks senisest enam raamatuid läbi lugeda. Ja seda kaanest kaaneni!

Lähtu raamatute lugemisel huvist
Liiga paljud inimesed sunnivad end lugema raamatuid, mis neid tõeliselt ei huvita. Need teosed võivad olla populaarsed või need on mingil põhjusel kantud “pead lugema” raamatute nimekirja. Siis hakkabki järg lohisema ja pigem tundub, et leidub kümme muud tegevust, mis on raamatu lugemisest palju haaravamad. Alustagi sellest, et otsi välja raamatud, mis sind tõeliselt huvitavad ja lausa sunnivad lugema, kuna need on nii põneval teemal kirjutatud. Elu on liiga lühike, et lugeda igavaid raamatuid!

Liitu mõne raamatuklubiga
Eestis on organiseeritud mitmeid raamatuklubisid ja need töötavad hästi ühel lihtsalt põhjusel: sind ümbritsevad teised inimesed! Kui sa märkad, et teised loevad sinust palju rohkem või on endale võtnud eesmärgiks konkreetse teose läbi lugemise, siis tunned juba sotsiaalse instinktina, et peaksid samuti raamatu kätte võtma ja nina lehekülgede vahele torkama. Pealegi on väga lõbus ja tore pärast raamatu läbi saamist teistega koos arutada, milliseid mõtteid selle kohta tekkis ja mida saab sellest teosest edasiseks eluks kaasa võtta. Tee, kohvi ja küpsised teevad arutelu ainult ägedamaks!

Eralda lugemiseks aega
Vähene aeg pole mitte mingi vabandus, sest me saame inimestena ise oma aega planeerida ja prioriteete valida. Kui tunned, et sul napib aega lugemiseks, siis tee endale muude tegevuste arvelt aega juurde. Näiteks asenda teleka vaatamise või sotsiaalmeediakanalite sisu klikkimise mõne põneva raamatu lugemisega. Samuti võid hakata lugema raamatuid näiteks ühistranspordiga sõites või hambaarsti juures ootesaalis. Aja tekitamisele tuleb läheneda loominguliselt ja kirega, sest siis näed tõesti tulemusi, mis sind korralikult raputavad: “Ma jõuan nii palju raamatuid läbi lugeda!”.

Loe raamatuid segamatus keskkonnas
Mõnikord on meil piisavalt aega raamatu lugemiseks, kuid meid ümbritsev keskkond on tüütu ja segavaid faktoreid täis. Proovi leida endale koht, kus saad vabalt ja ilma stressita raamatusse süveneda. Suvisel ajal võib selleks olla park ja talvisel ajal mõni mõnus, soe kohvikupind. Telli endale kõrvale tükk kooki ja lase nii teadmistel kui pagarikunstil hea maitsta.

Kaalu nutiseadmete kasutamist
Kui oled kunagi kaalunud, kas oled nutisõltlane või mitte, siis tasub vähemalt neid elektroonilisi vahendeid enda kasuks pöörata. Seega tasub näiteks tõmmata endale alla mobiiliaplikatsioon, mille abil saab lugeda raamatuid otse mobiiltelefonist. Internetis on tasuta e-raamatuid, kuid neid saab osta ka internetipõhistest raamatupoodidest või kaubamajadest.

Katseta kiirlugemist
Kiirlugemine on tehnika, mille abil on võimalik senisest tunduvalt kiiremini erinevaid tekste läbi lugeda. Öeldakse, et keskmine inimene loeb minutis umbes 200 sõna, kuid kiirlugemist edendavate äppide abil on võimalik lugeda isegi 1000 sõna minutis, kui see üle jõu ei käi. Kindlasti tuleb kiirlugemise juures arvestada sellega, et sisu protsessimine ajus võtab ikkagi oma aja ja taoliste rakenduste kasutamisel võib kokkuvõttes raamatus toimunust vähem meelde jääda.

Loe mitu raamatut korraga
Kui sa oled nende inimeste hulgas, kes vajavad pidevalt uut stimulatsiooni, et tähelepanu korralikult fookuses hoida, siis on mitme raamatu lugemine hea nipp. Sa võid näiteks lugeda korda-mööda kolme raamatut, vahetades teoseid pärast iga peatüki lõppu. Kui need raamatud räägivad sarnastest teemadest, siis aitab see tehnika omavahelisi seoseid leida ja tugevamaid mälestusi luua.

Kõige provokatiivsemad raamatud läbi ajaloo

Ajaloos on kirjutatud loendamatu hulk raamatuid. Nii mõnedki neist on muutunud kultusraamatuteks, kuna nende sisu on tekitanud algselt palju vastukaja, poleemikat ja tuliseid vaidlusi. Tundub, et mõnikord on kirjanikud terve ühiskonna kihama pannud ja tuhandeid lugejaid ahhetama saanud. Järgnevalt teeme põhjaliku ülevaate erinevatest raamatutest, mis on läbi ajaloo vastakaid arvamusi sütitanud ja isegi avalikke keelde pälvinud.

Ühe lõbunaise mälestused
Autor: John Cleland
1748. aastal avaldatud raamatut kirjeldatakse kui kõige esimest erootilist romaani, mis iial inglise keeles on kirjutatud. Avaldamise järgselt keelati seda raamatut erinevates riikides üle terve maailma tervelt veerandsaja aasta jagu. Paljusid üllatab tõik, et Ameerika Ühendriikides oli raamatu trükkimine seadusega keelatud kuni 1966. aastani!

Kommunistlik manifest
Autor: Friedrich Engels ja Karl Marx
Kapitalismi kritiseeriv manifest mõjutas tugevalt ajaloo käiku, viies kommunismi tõusule 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Seda on nii armastatud kui vihatud, sõltuvalt konkreetsete lugejate ideoloogilistest vaadetest.

Tom Sawyer ja Huckleberry Finn
Autor: Mark Twain
Raamat on olnud küll tihti kohustuslik koolides, kuid n-sõna kasutamise ja erinevate ebasündsate sõnade tõttu on see maailmakuulus raamat tekitanud küllaga vihaseid arvamusi. Samuti on osadele inimestele olnud vastukarva raamatu liialt lihtsustav lähenemine keerulistele sotsiaalsetele probleemidele. Loomulikult tekitas avaldamise hetkel teos palju furoori, sest sellel oli tugev orjanduse vastane sõnum, kuid arvestatav osa USA ühiskonnast pooldas orjapidamist.

Anarhisti kokaraamat
Autor: William Powell
William Powell kirjutas selle raamatu Vietnami sõja haripunkti ajal ja sellest ajast saadik on sellest saanud uskumatult vastuoluline teos. Nimelt sisaldab see ühest küljest terroristlikke ja valitsusevastaseid teemasid, kuid teisest küljest on see märk konkreetsest ajastust, mida on inimestel tagantjärgi huvitav uurida. Kõige rohkem hirmu on tekitanud raamatus sisalduvad juhised, kuidas valmistada pomme ja ebaseaduslikke aineid. Tagantjärgi on raamatu autor öelnud, et ta kahetseb selle avaldamist ja loodab, et see raamat kaob aegamööda trükist ära.

Liikide tekkimine
Autor: Charles Darwin
Teadlastele meeltmööda raamat on läbi aegade hullutanud kristlasi, kes ei nõustu autori põhiliste väidetega maailma ja liikide tekkimise suhtes. Samas on tegu olulise teosega, kuna sellel põhineb suur osa tänapäevasest loodusteadusest ja nii mitmedki avastused. Kõrvalseisjad on süüdistanud raamatut selles, et see on igaveseks tekitanud tugeva vastuolu teaduse ja kristluse vahel.

Kuristik rukkis
Autor: J.D. Salinger
Salingeri romaan avaldati 1951. aastal ja koheselt peeti seda kohutavalt kõlvatuks ja ebasobivaks romaaniks. Tänapäeval ei tundu see sugugi enam nii hull, kuna tavalistes teleseriaalides võib olla hullemaid dialooge ja situatsioone. Teismeliste maailmavalu on jätkuvalt aktuaalne ja rahvast huvitav teema, mistõttu loetakse seda tänapäevalgi ning peetakse oluliseks noorsooromaaniks.

Metamorfoos
Autor: Franz Kafka
Põhilised raamatu teemad tegelevad isolatsiooni ja võõrandumisega ühiskonnast. Kafka raamatu keelati ära tema koduriigis Tsehhoslovakkias, kuna see oli kirjutatud saksa keeles ning tol ajal oli see riigijuhtide jaoks vastuvõetamatu. Samuti keelasid selle ära nii natsid kui ka nõukogude võimud.

Saatanlikud värsid
Autor: Salman Rushdie
Lugu räägib indialasest, kes läheb elama Inglismaale ning see on tihedalt seotud koraaniga. Kui raamatu ilmus, siis pandi autori tapmise eest islamimaailma poolt välja suur rahasumma, mis küündis mitme miljoni USA dollarini. Põhjuseks on nimelt kirjaniku arvamused usu kohta, mis ei ühti sugugi paljude moslemite vaadetega. Väidetavalt võib Venetsueela riigis selle raamatu lugemise eest inimese vangi minna.

Soojad soovitused alustavale kirjanikule

Kas oled mõelnud kunagi raamatu kirjutamisele? Paljud meist on mõlgutanud mõtteid oma erinevate eluseikade üles tähendamisest, põnevate lugude välja mõtlemisest või kaasahaaravate romaanide loomisest. Jah, öeldakse, et kirjanikuelu ei pruugi ära toita, kuid arvestatav osa raamatute autoritest ei tee seda tänapäeval põhilise töökohana. Kirjanikuks võivad saada ka koduperenaised, kontoritöötajad, õpetajad, teadlased või kõik, kellel on tekkinud pähe mingeid mõtteid ja lugusid, mida nad tahaksid teistega jagada. Selles postituses võtame kokku erinevaid soovitusi, mis aitavad alustavatel kirjanikel esimesi mõtteid paberile panna, et kunagi saaks uhkel kombel oma raamatut poeriiulil näha. Väledat sulge, sõbrad!

Kirjuta sellest, mida tead & tunned
Kõige mõistlikum on alustada esimeste kirjatükkide puhul sellest, mida sa oled ise läbi elanud ja tead-tunned. Oma isiklike läbielamiste puhul oskad lisada rohkem erinevaid tundevarjundeid, detaile ja kirjeldada tegelasi värvikamalt. Samas on see soovitus mitmekihiline ehk teisisõnu ei pea kirjutatud teemad peegeldama otseselt personaalseid kogemusi, vaid need võivad olla seotud laiemalt tuttava valdkonnaga. Näiteks kui oled käinud poksitrennis, siis sa ei pea kirjutama otseselt enda treeningutest või pöörastest lugudest, mis on inspireeritud trennikoha õhkkonnast. Pigem võid ammutada mõtteid laiemalt poksitrenni atmosfäärist, kaaslastest, treeneritest ja muudest elementidest, mis sinu jaoks kõige tugevama jälje jätsid. Nendest saad edasi arendada täiesti originaalseid juhtumisi ja lugusid, seejuures tuttavale keskkonnale ja selle eripäradele truuks jäädes.

Kirjelda võimalikult palju detaile
Detailirohkus aitab lugejal luua rikkalikumat pilti sellest, mis loo tegelastega toimub ja millises maailmas nad elavad. Erinevaid pisiasju võib tuua välja nii tegelaste kui ümbritseva keskkonna kohta. Tegelaste puhul saad kirjeldada nende välimust, riietust, emotsioone, eripärasid, soove, unistusi ja paljud muid aspekte, mis muudavad nad unikaalseks ja kordumatuks. Keskkonna puhul võid kirjeldada nii ajatumaid kui ajutisemaid olusid. Ajatute alla käivad hooned, dekoratsioonid, ümbruskonna ülesehitus, tüüpilised elanikud ja muud keskkonna osad, mis ei muutu ajas pidevalt. Ajutiste olude alla liigitub välistemperatuur, päikeselisus, niiskus, aastaajast tingitud lõhnad jne. Erinevate keskkonda iseloomustavate tunnusjoonte liitmise ja kirjeldamise põhjal saab luua üsna tähendusterohke ja mitmekesise kujutluspildi.

Tekita konflikt, mis vajab lahendust
Konflikti all pole siinkohal mõeldud igal juhul inimestevahelist probleemi, tüli või vaidlust. Konflikt võib väljenduda ka inimese sisekonfliktis, näiteks, kas alluda ülemuse soovile kaitsta suurt tubakafirmat või säilitada südametunnistus ja minna oma teed. Samuti võib konflikt olla inimese ja looduse või üksikisiku ja moraalitunde vahel. Selge on see, et konfliktide olemasolu tõmbab inimesi loo juurde. Konfliktid haaravad lugeja tähelepanu, andes võimalus kõigil iseseisvalt vastata küsimusele: “Mida mina teeksin?”. Konflikt võib loo käigus muutuda ja selle käigus saavad tegelased areneda. Taoliseid lahendusi on üldjuhul väga nauditav lugeda.

Too sisse viiteid päriselust
Viitamine popkultuurile ja reaalsetele sündmustele muudab loo lugejale kaasahaaravamaks. Need peavad olema nutikalt valitud, et mitte minna vastuollu ajastute, kultuuride ja keskkondadega (kui see pole eesmärk omaette). Kui viited on hästi valitud, siis aitavad need kohe kindlasti luua värvikirevamat ja kergemini hoomatavamat maailma, milles tegelased elavad ja mida lugejad proovib omale silme ette manada. Eriti hästi sobivad popkultuuri viidetena sellised detailid, mis on kindlale lugejate põlvkonnale eriti eredalt seostuvad.

Muuda kõrvaltegelased värvikaks
Kõikidele lugejatele meeldib peategelastele kaasa elada, ent just sellepärast jätavad kirjanikud mõnikord kõrvaltegelased tühjemaks ja näotumaks. Lisa loole särtsu juurde sellega, et annad kõrvaltegelastele põnevaid hobisid, ohtlikke iseloomujooni või kohutavaid läbielamisi. Loo kõrval tegelased selliseks, et nad ei kahvatu peategelas(t)e kõrval ja annavad võrdväärselt loole huvitavaid nüansse juurde.